KRISTALLIDE TEKKELUGU - Koidukuma maagiamaailm

Autor: Indigo blogi Tšakrasüsteem 25. jaan. 2019

LOODUSE IMED

Kuigi paljud kristallid näevad välja nagu nad oleks hoopis mõne andeka kunstniku üliloov kätetöö, on tegemist tõepoolest emakese Maa omaloominguga.

Kristallid tekkisid üheaegselt Maaga ning on muutunud koos planeedi enda muutumisega. Kristallid on maakera DNA, evolutsiooni keemiline jäljend. Nad on nagu miniatuursed varamud, mis sisaldavad aruandeid maakera arengust miljonite aastate jooksul ja kannavad kustumatut mälestust Maad kujundanud võimsatest jõududest.

Mõnele neist on mõjunud tohutu rõhk, teised kasvanud sügavates maa-alustes kambrites; mõned on ladestunud kihtidena, teised tekkinud tilkekivimitena- kõik need tegurid on mõjutanud kristallide omadusi ja funktsioneerimisviise.

Sõltumata kujust võib kristalliline struktuur neelata, alal hoida, suunata, koondada ja kiirata energiat, eriti just elektromagnetlainete sagedusalas.

Looduslik püriit aluskivimis. Allikas: https://de.wikipedia.org/wiki/Mineral

kristallide struktuur

Keemiliste lisandite, kiirguse ja Maast ja päikesest väljapaiskuvate osakeste ning konkreetse moodustumisviisi tõttu on igal kristallitüübil omaenese võnkesagedus. Et iga kristall kujuneb mitmest mineraalist, siis määrab tema olemuse sisemine struktuur- korrapärane, korduv aatomivõre, mis on igale kristallile ainuomane, olgu kivi ise suur või väike.

Just nende struktuur, mitte niivõrd mineraal(id), millest kristallid on moodustunud, on nende klassifikatsioonis määrav. Mõnel juhul on aga mineraalide sisaldus kristallis veidi erinev ning see loob erinevaid värvusi, milles konkreetne kivi võib erineda.

Kristallid jagunevad seitsmesse geomeetrilisse sümmeetriaklassi:

trigonaalsed (kolmnurgad)
kuubilised (ruudud)
tetragonaalsed (ristkülikud)
heksagonaalsed (kuusnurgad)
ortorombiliised (rombid)
trikliinsed (trapetsid)
monokliinsed (rööpkülikud)

Nende väliskuju ei peegelda aga tingimata oma sisemist struktuuri.

Kristalli südames on aatom ja selle osakesed, mis on pidevas liikumises. Seega toimub väliselt rahuliku kivikese sees tõeline pulbitsemine, mis vibreerib kindla sagedusega. Vibreerimine aga annabki kristallile tema energia.

kristallide tekkimine

Mõned kristallid, näiteks kvarts, tekivad kuumadest gaasidest ja sulanud mineraalidest Maa keskmes. Hiigelsuured Maa pinnal liikuvad laamad tekitavad rõhku, mis sunnivad neid ülekuumeneud gaase maa pinna poole tõusma. Läbi maakoore tungides ja tahke kivimiga kohtudes gaasid jahtuvad ja tahkuvad- protsess, milleks võib kuluda terveid ajastuid, kuid mis võib olla ka kiire ja äge.

Kui see protsess on olnud suhteliselt aeglane või kui kristall kasvab gaasimullis, siis võivad moodustuda suured kristallid.

Hiiglaslik kristallkoobas Mehhikos (allikas: www.geologyin.com)

Kui protsess on kiire, jäävad kristallid väikseks. Kui protsess peatub ja algab seejärel uuesti, on võimalik fantoomkristallide või ennast tervendavate kristallide teke. Kui protsess on erakordselt kiire, tekib pigem klaasjas aine nagu obsidiaan, mitte kristall. Niisugused kristallid nagu aventuriin ja peridoot luuakse kõrgetel temperatuuridel vedelast magmast. Teised, näiteks topaas ja turmaliin, moodustuvad gaasi tungimisel naaberkivimitesse.

Teistsugused vormid kujunevad juhul kui magma jahtub sedavõrd, et veeaur kondenseerub vedelikuks. Tekkivast mineraaliderikkast lahusest moodustuvad sellised kristallid nagu aragoniit ja kuntsiit. Kui see vedelik tungib ümbritseva kivimi pragudesse, võib jahtumine olla väga aeglane ning tekivad suured kristallid ja geoodid nagu kaltsedon ja ametüst.

Seesugused kristallid nagu granaat tekivad sügaval maa sees, kui mineraalid sulavad ning hiiglasliku rõhu ning tohutu soojuse mõjul kristalliseeruvad. Neid nimetatakse moondekivimiteks, sest nad on läbi teinud keerulise muutuse, mis on nende algse kristallvõre ümber korraldanud.

Kaltsiit ja teised settekivimid kujunevad murenemisprotsessis. Maa pinnal kivimid purunevad ja mineraliseerunud vesi nõrgub läbi kalju või kannab jõevool seda edasi, kuni murenenud materjal uute kristallidena settib või mineraalid liituvad. Niisugused kristallid on sageli kihtidena aluspõhja kivimitesse sadestunud ja on tavaliselt pehmema tekstuuriga.

Sageli leitakse kristalle, mis on ikka veel kinni aluspõhjakivimis, millel nad kujunesid või tsementeerusid purdkivimina. Sellist aluspõhjakivimit tuntakse lähtekivimi ehk maatriksi nime all.

Eestist pärit kaltsiitkobar (Koidukuma erakollektsioon)

Kristallid paeluvad inimesi nii oma geoloogiliste kui esoteeriliste omaduste tõttu. Erineva kuju, värvuse ja struktuuriga mineraalide kogumid hämmastavad ja lummavad. Mõned on lihtsama väliskujundiga, teised keerukamad või uskumatult kristallselged.

Üle maailma korraldatakse messe, kus on kõikvõimalikke kristalle ja inimesed loovad isiklikke kollektsioone haruldaseimatest kristallidest. Tundes paremini nende arengulugu, saame põhjalikumalt süveneda sellesse, kuidas üks või teine kristall meid metafüüsiliselt mõjutada saab,

Info allikad:

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Kristallstruktuur

https://www.gemselect.com/other-info/minerals-rocks-gems.php

http://www.ut.ee/BGGM/miner/index.html