Kristallid, kivid, mineraalid- mis on mis?

postitus

Kristallid, kivid, mineraalid- mis on mis?

“Mis need kristallid siis ikkagi täpsemalt on? Kas põllukivi teeb sama töö ära? Ju nad usu põhjal toimi!”.
Need on vaid mõned näiteid küsimustest ja väidetest, millega oma erialal kokku puutume. Lisaks lummavale ilule on aga nende esoteeriline aspekt just see, mis tekitab inimestes nende vastu huvi- väidetavalt suudavad kristallid meid mingit salajast nähtamatut teed pidi mõjutada! See tervislik uudishimu on täiesti põhjendatud!
Teisalt külvab segadust süvitsi asja uurima hakates erinevate nimetuste kasutamine- “kristallid”, “mineraalid”, “poolvääriskivid” ja lihtsalt “kivid”. Mis on mis? Kas need kõik tähendavad olemuselt ühtsama? Kuidas neil vahet teha?
Ennem kui lähme kristallide metafüüsiliste omaduste juurde, tutvume nende kui looduse andidega  ning saame teada, kuidas neid teaduslikult klassifitseeritakse.

MIS ON MIS?

Teeme end tuttavaks mõistetega:
  • Kristalliks nimetatakse keha, millel on kristallstruktuuri omav aine. Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses. Kristall koosneb erinevatest mineraalidest.
  • Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Nad on tekkinud geoloogiliste muutuste toimel. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik ning leidub ka erandlike tunnustega isendeid. Mineraale uurib teadus nimega mineroloogia.
  • Poolvääriskivid, aga ka vääriskivid ja ehtekivid on tavaliselt kristallid. Neid kutsutakse nii, sest nad on saanud oma väärtuslikkuse ilu ja värvuse (lõigatud ja poleeritud tükid), aga ka kõvaduse ja harulduse tõttu. Neid uurib gemmoloogia, mis on mineraloogia allharu. Selle kohaselt ei tehta vääris- ja poolvääriskividel vahet, see klassifitseerimine on tulnud hoopis juveeliäride poolt, luues teatud isenditele kõrgema rahalise väärtuse.
  • Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna “kivi” on mitmetähenduslik. Enamasti peetakse kivi all silmas tahket mineraalset kogumit, mis on pärit Maa seest ning ei pea omama kindlat keemilist koostist.
Tihti nimetatakse kivideks kristalle, mis tegelikult on hoopis mineraalid. Vahe kivi ja kristalli vahel seisneb peamiselt selles, et kui kivi on igasugune anorgaaniline maast pärit moodustis, siis kristallil on kujunenud oma kindel väline kuju, näiteks tipud. Kivideks, mida liigitatakse kristallide gruppi, on aga näiteks lapis lazuli, unakiit ja punane jaspis.
Mõistemere sogamiseks tuleb veel välja tuua, et kristallideks või poolvääriskivideks nimetatakse ka mittekristallilise struktuuriga amorfseid aineid nagu näiteks obsidiaan, merevaik ja opaal. Nemad on oma olemuselt aga hoopis mineraloidid.
  •  Mineraloid on vahel mineraaliks peetav aine, millel puudub kristallstruktuur.
    Nii näiteks on obsidiaani näol tegemist vulkaanilise klaasiga, ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga kivimiga. Sarnasuse tõttu mineraalidega peetakse ka obsidiaani sinna gruppi kuuluvaks.
Opaal on kristallstruktuurita hüdraatunud ränidioksiid, merevaik taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Vahe kivi ja kristalli vahel seisneb peamiselt selles, et kui kivi on igasugune anorgaaniline maast pärit moodustis, siis kristallil on kujunenud oma kindel väline kuju, näiteks tipud.

Nagu selgus, siis mineraalid on kristallilised, kivid koosnevad mineraalsetest kogumitest ning poolvääriskivid on kristallid, mida inimene ise peab eriti atraktiivseks ja väärtuslikuks (sealhulgas ka mõned amorfsed mineraloidid ja kivid).

Kogu selle hirmteadusliku jutu peale võiks kokkuvõtvalt öelda, et kui Sinu näol ei ole just tegemist geoloogia spetsialistiga, siis nimeta neid looduse pärleid kuidas soovid! Kas siis kristallideks, mineraalideks, kivideks või poolvääriskivideks. Nii teeme meiegi!

etEstonian