Kristallid, kivid, mineraalid- mis on mis?

KOGU TÕDE MINERAALIDEST 

Ehk oleksime pidanud selle postitusega oma kodulehte alustama, aga parem hilja kui mitte kunagi!
Kuigi kristallimaailma sõprade arv aina kasvab ja kasvab, jagub alati nii uudishimulikke kui skeptikuid, kes soovivad nende tegelaste kohta rohkem teada saada.
“Mis need kristallid siis ikkagi täpsemalt on? Kuidas saab mingi kivi mind kaitsta? Milline kristall sobib minu tähtkujule?”. Need on vaid mõned näiteid küsimustest, millega oma hobis kokku puutume. Lisaks lummavale ilule on aga nende esoteeriline aspekt just see, mis tekitab inimestes nende vastu huvi- väidetavalt suudavad kristallid meid mingit salajast nähtamatut teed pidi mõjutada! See tervislik uudishimu on täiesti põhjendatud!
Teisalt külvab segadust süvitsi asja uurima hakates erinevate nimetuste kasutamine- “kristallid”, “mineraalid”, “poolvääriskivid” ja lihtsalt “kivid”. Mis on mis? Kas need kõik tähendavad olemuselt ühtsama? Kuidas neil vahet teha?
 
Ennem kui hakkame “kosmosejuttu” rääkima, tutvume kristallide kui füüsiliste olevustega ning saame teada, kuidas nad siia ilma loodud on.
 

MIS ON MIS? 

 
Teeme end tuttavaks mõistetega:
 
Kristalliks nimetatakse keha, millel on kristallstruktuuri omav aine. Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses. Kristall koosneb erinevatest mineraalidest.
 
Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Nad on tekkinud geoloogiliste muutuste toimel. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik ning leidub ka erandlike tunnustega isendeid. Mineraale uurib teadus nimega mineroloogia.
 
Poolvääriskivid, aga ka vääriskivid ja ehtekivid on tavaliselt kristallid. Neid kutsutakse nii, sest nad on saanud oma väärtuslikkuse ilu ja värvuse (lõigatud ja poleeritud tükid), aga ka kõvaduse ja harulduse tõttu. Neid uurib gemmoloogia, mis on mineraloogia allharu. Selle kohaselt ei tehta vääris- ja poolvääriskividel vahet, see klassifitseerimine on tulnud hoopis juveeliäride poolt, luues teatud isenditele kõrgema rahalise väärtuse.
 
Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna “kivi” on mitmetähenduslik.
Enamasti peetakse kivi all silmas tahket mineraalset kogumit, mis on pärit Maa seest ning ei pea omama kindlat keemilist koostist.
Tihti nimetatakse kivideks kristalle, mis tegelikult on hoopis mineraalid. Vahe kivi ja kristalli vahel seisneb peamiselt selles, et kui kivi on igasugune anorgaaniline maast pärit moodustis, siis kristallil on kujunenud oma kindel väline kuju, näiteks tipud. Kivideks, mida liigitatakse kristallide gruppi, on aga näiteks lapis lazuli, unakiit ja punane jaspis.
 
Punane jaspis, lapis lazuli, unakiit. Kivid • Koidukuma maagiamaailm
 
Mõistemere sogamiseks tuleb veel välja tuua, et kristallideks või poolvääriskivideks nimetatakse ka mittekristallilise struktuuriga amorfseid aineid nagu näiteks obsidiaan, merevaik ja opaal. Nemad on oma olemuselt aga hoopis mineraloidid.
 
Mineraloid on vahel mineraaliks peetav aine, millel puudub kristallstruktuur.
Nii näiteks on obsidiaani näol tegemist vulkaanilise klaasiga, ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga kivimiga. Sarnasuse tõttu mineraalidega peetakse ka obsidiaani sinna gruppi kuuluvaks.
Opaal on kristallstruktuurita hüdraatunud ränidioksiid, merevaik taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
 
Opaal, merevaik, obsidiaan. Mineraloidid • Koidukuma maagiamaailm
 
Nagu selgus, siis mineraalid on kristallilised, kivid koosnevad mineraalsetest kogumitest ning poolvääriskivid on kristallid, mida inimene ise peab eriti atraktiivseks ja väärtuslikuks (sealhulgas ka mõned amorfsed mineraloidid ja kivid). Kogu selle hirmteadusliku jutu peale võiks kokkuvõtvalt öelda, et kui Sinu näol ei ole just tegemist geoloogia spetsialistiga (muidugi sellisel juhul teaksid kõike juba isegi!), siis nimeta neid looduse pärleid kuidas soovid! Kas siis kristallideks, mineraalideks, kivideks või poolvääriskivideks. Nii teeme meiegi!
 

KRISTALLIDE TEKKELUGU

 
Kuigi paljud kristallid näevad välja nagu nad oleks hoopis mõne andeka kunstniku üliloov kätetöö, on tegemist tõepoolest emakese Maa omaloominguga.
 
Kristallid tekkisid üheaegselt Maaga ning on muutunud koos planeedi enda muutumisega. Kristallid on maakera DNA, evolutsiooni keemiline jäljend. Nad on nagu miniatuursed varamud, mis sisaldavad aruandeid maakera arengust miljonite aastate jooksul ja kannavad kustumatut mälestust Maad kujundanud võimsatest jõududest.

 

Maakera evolutsioon ▪Koidukuma maagiamaailm
Pildi autor: NASA, ESA, and G. Bacon (STScI)
Mõnele neist on mõjunud tohutu rõhk, teised kasvanud sügavates maa-alustes kambrites; mõned on ladestunud kihtidena, teised tekkinud tilkekivimitena- kõik need tegurid on mõjutanud kristallide omadusi ja funktsioneerimisviise. Sõltumata kujust võib kristalliline struktuur neelata, alal hoida, suunata, koondada ja kiirata energiat, eriti just elektromagnetlainete sagedusalas.
 

KRISTALLIVÕRE

 
Keemiliste lisandite, kiirguse ja Maast ja päikesest väljapaiskuvate osakeste ning konkreetse moodustumisviisi tõttu on igal kristallitüübil omaenese võnkesagedus. Et iga kristall kujuneb mitmest mineraalist, siis määrab tema olemuse sisemine struktuur- korrapärane, korduv aatomivõre, mis on igale kristallile ainuomane, olgu kivi ise suur või väike.
 
Just nende struktuur, mitte niivõrd mineraal(id), millest kristallid on moodustunud, on nende klassifikatsioonis määrav. Mõnel juhul on aga mineraalide sisaldus kristallis veidi erinev ning see loob erinevaid värvusi, milles konkreetne kivi võib erineda.
 
Kristallid jagunevad seitsmesse geomeetrilisse sümmeetriaklassi: trigonaalsed (kolmnurgad), kuubilised (ruudud), tetragonaalsed (ristkülikud), heksagonaalsed (kuusnurgad), ortorombiliised (rombid), trikliinsed (trapetsid) ja monokliinsed (rööpkülikud).
 
7-kristallisüsteemi Koidukuma maagiamaailm
Kristallide 7 geomeetrilist struktuuri
Nende väliskuju ei peegelda aga tingimata oma sisemist struktuuri.
Kristalli südames on aatom ja selle osakesed, mis on pidevas liikumises. Seega toimub väliselt rahuliku kivikese sees tõeline pulbitsemine, mis vibreerib kindla sagedusega. Vibreerimine aga annabki kristallile tema energia.
 

ERINEVAD KRISTALLIDE TEKKIMISVIISID

Mõned kristallid, näiteks kvarts, tekivad kuumadest gaasidest ja sulanud mineraalidest Maa keskmes. Hiigelsuured Maa pinnal liikuvad laamad tekitavad rõhku, mis sunnivad neid ülekuumeneud gaase maa pinna poole tõusma. Läbi maakoore tungides ja tahke kivimiga kohtudes gaasid jahtuvad ja tahkuvad- protsess, milleks võib kuluda terveid ajastuid, kuid mis võib olla ka kiire ja äge.
 
Kui see protsess on olnud suhteliselt aeglane või kui kristall kasvab gaasimullis, siis võivad moodustuda suured kristallid.
 
Kristallkoobas Mehhikos • Koidukuma maagiamaailm
Hiiglaslik kristallkoobas Mehhikos
 
Kui protsess on kiire, jäävad kristallid väikseks. Kui protsess peatub ja algab seejärel uuesti, on võimalik fantoomkristallide või ennast tervendavate kristallide teke. Kui protsess on erakordselt kiire, tekib pigem klaasjas aine nagu obsidiaan, mitte kristall. Niisugused kristallid nagu aventuriin ja peridoot luuakse kõrgetel temperatuuridel vedelast magmast. Teised, näiteks topaas ja turmaliin, moodustuvad gaasi tungimisel naaberkivimitesse.
 
Teistsugused vormid kujunevad juhul kui magma jahtub sedavõrd, et veeaur kondenseerub vedelikuks. Tekkivast mineraaliderikkast lahusest moodustuvad sellised kristallid nagu aragoniit ja kuntsiit. Kui see vedelik tungib ümbritseva kivimi pragudesse, võib jahtumine olla väga aeglane ning tekivad suured kristallid ja geoodid nagu kaltsedon ja ametüst.
Seesugused kristallid nagu granaat tekivad sügaval maa sees, kui mineraalid sulavad ning hiiglasliku rõhu ning tohutu soojuse mõjul kristalliseeruvad. Neid nimetatakse moondekivimiteks, sest nad on läbi teinud keerulise muutuse, mis on nende algse kristallvõre ümber korraldanud.
Kaltsiit ja teised settekivimid kujunevad murenemisprotsessis. Maa pinnal kivimid purunevad ja mineraliseerunud vesi nõrgub läbi kalju või kannab jõevool seda edasi, kuni murenenud materjal uute kristallidena settib või mineraalid liituvad. Niisugused kristallid on sageli kihtidena aluspõhja kivimitesse sadestunud ja on tavaliselt pehmema tekstuuriga.
 
Eesti kaltsiitkobar Koidukuma maagiamaailm
Eestist pärit kaltsiitkobar. Allikas: erakogu
 
Sageli leitakse kristalle, mis on ikka veel kinni aluspõhjakivimis, millel nad kujunesid või tsementeerusid purdkivimina. Sellist aluspõhjakivimit tuntakse lähtekivimi ehk maatriksi nime all.

                                                               •
Nüüd kui meil on kristallide füüsilisest olekust üsna põhjalik pilt silme ette maalitud, võime astuda sammukese kaugemale ja õppida tundma nende sisemaailma- seda, mida silmaga ei näe. Saada teada, kuidas kristallid võivad aidata parandada meie elukvaliteeti (tõmmata ligi küllust ja armastust), tervendada füüsilisel ja emotsionaalsel tasandil, luua head õhkkonda koju ja avardada meie vaimset maailma.
Kuna see aga on juba omette pikk ja põhjalik jutt, kirjutame selle eraldi blogipostitusse, kust siis teemast huvitujad saavad enda teadmisi täiustada või ehk- lihtsalt meelt lahutada ☺
 
Blogi aitasid koostada:
 
Judy Hall- “Kristallide piibel”;
autori isiklikud teadmised ja kogemused;
veebilehed:
 
Pildid erakogust ja internetist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.