Juba väga ammuse traditsiooni kohaselt oli indiaanlaste juures levinud unenäopüüdja, mida kasutati selleks, et püüda kinni kõik halvad unenäod ning et head uned jõuaksid magajani.

Legend räägib, et ühte vana indiaani hõimu kimbutasid tihti halvad unenäod. Ühel ööl sai nende vaimne juht aga nägemuse, milles oli ämblikukehaga kõrgem olevus. Ta hakkas ringselt oma võrku kuduma, selgitades, kuidas see sümboliseerib elu ringi ja meid mõjutavaid jõude. Ringi täiuslikkuse loob auk selle keskel, läbi mille pidavat pääsema head unenäod ja nägemused magajani, andes sellest märku liikuvate sulgedega. Halvad uned jääma aga võrku kinni ning seisma seal seni kuni hommikupäike need minema pühib. Pealik jagas oma teadmisi hõimuga ning sellest ajast peale on unenägude püüdja indiaanlaste seas olulisel kohal.